London, 23.04.2013 ja 24 ka

Teine päev algas väikese metroosõiduga. Esmalt tuli leida aare, mis oli teistest suurem, et jätta sinna oma rändur. Aare leitud - rändurid vahetatud.

Aare asub prostituutide surnuaia väravas.

Edasi suundusin Greenwichi. Sõita tuli metroo ja veel mingi rongiga. Peale väikest jalutuskäiku jõudsingi nulli!

Nautisin seal leitud aaret ja joone peal seismist hulka aega.

Greenwichi park, suur ja lilleline

Neid põrgulisi jooksis igast põõsast välja, jooksid vastu varbaid ja vaatasid nõudval pilgul otsa. 

pargi taga on juba linn

meremuuseum

observatoorium, nullmeridiaan jookseb sellest läbi

comments?

laeva oma auto

laev altpoolt

ja laev ise, ja nii ongi, vedeleb seal sedasi

Tagasi linna.

metroos turvasein, kui rong tuleb, lähevad nii rongil kui seinal uksed lahti

nagu Brüsseli St Micheli katedraal, tegelikult Westminster Abbey

igasugu veidraid maju jagub

taksod puhkavad

teistmoodi kirik (katoliku)

seest ka päris ilus

tüüpiline Londoni maja - sambad, kelder, trepid - ja kokku on pikk rodu

aaret siit ei leidnud :( bond on kaval

loomakiirabi

wtf

kuningannaloss

kohalike vaba aeg

tüdrukud olid paljaks võtnud ja täis joonistanud protestiks mingi poe vastu

vahest harva nämm

allpool: head isu!

Viimasel päeval suri fotoka aku maha. Nii et pilte eriti pole, vaid see üks eelmine. Leidsin sel päeval mitu aaret, aga palju ei leidnud ka. Lihtsalt hakkab nüristama see mööda linna luubiga nano-de tagaajamine. Oleksin muidugi mitte pidanud südalinna enam minema.
Ärasõit oli suht ikaldus. Easybusil oli 3 bussi jäänud tulemata ummikute pärast, siis tulid kõik korraga. Rahvas oli tige, muidugi, lennukile hilineda ei taha ju keegi. Minu jaoks siiski saabus buss õigel ajal, aga tänu neile ummikutele läks lennujaama jõudmisega nii kaua aga, et varukolmveerandtunnike sinna jäigi.
Ryanairi lennuk oli ka tehniliste probleemidega, olime tükk aega oodanud Boardingusabas, siis aga saadeti uut keiti otsima. Ligi tund tuli hiljem välja, koju sain 23.23 eesti aja järgi.

Aardeid leidsin 41(+2). Leidmata jäi ka ühtteist, nanoaarded südalinnas, millel tõenäoliselt koordinaadid ebatäpsed ja mugusid segavalt palju. Üldiselt on suur kopp ees nanode luubiga tagaajamisest - tahan otsida ilusaid suuri karpe vabast loodusest (loe: eesti aardeid) jälgi inimese poolt jäetud rämpsu sees sobramata. Jätsin ühe ränduri, tagasi tulin neljaga. Sündmusaardele jäin ilmselt hiljaks, kahju tegelikult. Ja oleksin võinud ka mitte minna südalinna neid nanosid taga ajama - oleksin 50 täis saanud. Rõvedad telefoniputkad olid ka, kõike oli vaja igalt poolt näppida.

Ehk tuleb siia veel juttu varsti.